Kiviktaimla, killuke mägist loodust.

Kiviktaimla jäljendab looduses mägist piirkonda, see on kujundusviis, kus maapinnast kõrgemal, kivide vahel kasvavad levinumad ja vastupidavamad alpitaimed. See on ala aias, kus suurte, näiliselt juhuslikult laiali paisatud kaljurahnude vahel leidub mõnikord vaid mõne ruutsentimeetri suuruseid killustikupeenra laike. Kiviktaimlas kasvatatavad taimed vajavaad kõik:

• head drenaaži;
• õhurikast mulda;
• suuri kive, mille alla peita oma juuri;
• 2-3 cm paksust killustikumultši.

Need taimed ei talu:

• seisvat vett;
• suurte puude lähedust;
• sumbunud, seisvat vett;
• rammusat tihedat mulda

Suur osa kiviktaimla taimi vajab 3-15 cm paksust graniitkillustiku multši juurekaela ümber, tavalises aiamullas võib nende juurekael mädanema minna. Kõigil neil on vee ja toidu hankimiseks sügav juurestik, nad vajavad pinnalt kuiva, kuid sügavamal ühtlaselt niisket jahedat mulda. Kiviktaimla eeldab head drenaaži, see tähendab pinnast kuhu vesi loikudesse ei kogune.  

Kuhu rajada kiviktaimla?

Kiviktaimla rajamiseks sobib kõige paremini ebatasane koht aias, kui sellist ei ole tekitatakse  kunstlikult kõrgem koht kivide või muu abimaterjali abil või tehakse süvend, mille kaldad kindlustatakse kividega  ja taimestatakse. Sellist kiviktaimlat saab teha ainult kohta, kus pinnavesi on väga madal ja vesi ei jää sinna pidama. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemale aitab parandada drenaaži. Vajadusel tuleks rajada äravoolu süsteem.

http://www.hortes.ee/?op=body&id=62&art=76

Kiviktaimla tuleks rajada päikesepaistelisse kohta, lõuna või edela suund on ideaalne. Juhul, kui valitakse taimed, mis ei vaja päikesevalgust, on võimalik rajada peenar varju ja siis sobivad ka kagu ja ida pool.

Kiviktaimla rajamine

Kõigepealt tuleb loodava peenra kontuur nööri ja tikkudega maha märkida,  muld hoolikalt ette valmistada, et hävitada kõik püsiumbrohud.  Selleks kaevatakse maapind hargiga kahe labidalehe sügavuselt läbi ning eemaldatakse kõik umbrohujuured. Umbrohust lahti saamiseks võib kasutadaka keemilist tõrjevahendit või pimendamis meetodit. Peenraks ettenähtud alale kuhjatakse drenaažiks 15-30 cm paksune kiht kive. Parimaks materjaliks on poolikud punased tellised, vanad ahjukivid või rusikasuurused munakivid. Paekillustik või silikaatkivid on aluselise reaktsiooniga ja leeliseline vesi, mis liigub mööda kapillaare ülespoole alpitaimedele ei meeldi, sellepärast neid materjale kasutada ei soovitata. Drenaažikiht kaetakse peenravaibaga, mis takistaks pinnase tungimist kivide vahele. Seejärel tuleb 10 cm paksune pinnasekiht, mis koosneb:
1 osa tavalist umbrohuvaba aiamulda
1 osa turvast
1 osa jämedat liiva või peenikest kruusa.
Kui kiviktaimla rajatakse vett väga hästi läbilaskvale pinnasel, looduslikule või kunstlikule kallakule ei ole drenaažikihti vaja.
Seejärel asetatakse kohale kivid, mis peavad olema oma kujult suured ja lamedad. Mida suuremad on kivid seda ilusam ja loomulikum saab tulemus. Eriti head on kivid, mida inimene tõsta ei jõua vaid peab kivide liibutamiseks kasutama mehanisme. Taimedele sobivamateks on neutraalse rektsiooniga graniitkivid. Alumise ringi kivid tuleb sobitada eriti hoolikalt, nad ei tohi kõikuda, sest nende peale peaks saama astuda, kui kiviktaimlas hooldustöid tehakse. Kivid asetsetakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja väikese kaldega tahapoole, et hästi sademeid ära kasutada. Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud kive, need eraldavad mulda vähem aluselisi ühendeid, kui värskelt murtud kivid. Paekive ja graniitkive koos ei kasutata, eelistatakse ühte sorti kive. Kui kiviktaimla planeeritud kõrgus on saavutatud, jääb üle see veel väikeste kivide ja mullaseguga viimistleda.

Taimed kiviktaimlasse

Kui kivid on paika pandud tuleb täita kivide vahed mullaseguga, mis oli mainitud eespool, lasta mullal vajuda või kergelt tihendada. Laduda valitud taimed koos pottidega tulevasse istutuspaika, kui olen nähtuga rahul, võib taimed kasvukohale istutada. Põõsad ja suuremad taimed enne, püsikud hiljem. Taimed istutatakse mullasegust pisut kõrgemale, sest peale istutamist kaetakse peenar 2-3 cm paksuse graniidikillustiku kihiga, mis annab viimistletud väljanägemise ja hoiab mulda kuivamast.

http://www.hortes.ee/?op=body&id=62&art=76

Pärast istutamist kastame taimi korralikult, järgnevad 2-4 nädalat kastame vajadusel kuni taimed on juurdunud.

Taimi valides peab meeles pidama kiviktaimla taimede vajadusi. Kiviktaimlas saab kasvatada kääbuspuid ja -põõsaid, kohevaid ja laiuvaid  või tiheda siilja poolkera kujulisi padjandeid, madalaid, tihedat katet moodustavaid vaiptaimi, mägiaia püsikuid, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli. Kuna mägedes on kevad väga lühike ja intensiivne õitsevad paljud kiviktaimla taimed vara kevadel aprillis-mais ja terveks suveks ei pruugi rikkalikku õitemerd jätkuda, ülejäänud ajal on esil lehestik. Et kiviktaimlat oleks kena vaadata pikemat aega, kui üks kuu kevadel, peaks taimi valima nii, et pilku püüaks erinevad kõrgused, vormid ja struktuurid, ka lehtede värviga võib luua huvitavaid kombinatsioone ja õleminekuid. Kindlasti peaks kiviktaimlas olema kääbusokaspuud, nad ilmestavad peenart aastaringi.

http://www.hortes.ee/?op=body&id=62&art=76

Kiviktaimlasse on soovitatav valida pigem vähem erinevaid taime liike, kuid paigutada nad suurematesse gruppidesse, nii mõjuvad nad efektsemalt, kui kirju sigri-migri.
Kiviktaimla ei vaja erilist hooldust, kui see on rajatud nii nagu eelpool kirjeldatud. Peab vaid jälgima, et agressiivsema kasvuga taimed ei lämmataks väiksemaid, piirama neid aeg-ajalt. Mingil määral tuleb rohimist ette, kuid tänu multšile on see minimaalne. Kastma kasvavaid taimi ei pea, kui siis põua ajal.

Kokkuvõte

Selle töö koostamiseks kasutasin oma Iluaianduse käsiraamatut, Rodoaia ja TM Kodu&ehitus artikleid kiviktaimla rajamisest, Viljandi ajalehest Sakala Annela Nõmmiku poolt kirjutatud artiklit kiviktaimlatest ja paari videot. Mulle meeldis eriti Hansaplandi tootmisjuhi Mihkel Saare video, kus ta tegi kiviktaimla ehitamisest lausa joonise. See oli minu jaoks üllatus, et ehitamisel kasutatakse ka puitu ja muid käepäraseid vahendeid karkassile kõrguse andmiseks, seejärel juba peidetakse see kivide vahele ära. Väga mõistlik, alati ei ole ju nii palju kive võtta ja nad on ju väga rasked. Huvitav ja meeldejääv oli tema poolt pakutav ladumise viis, kõige suurem keskele ja natuke väiksemad kõrvale terav ots suure kivi poole ja laiem ots taha poole. Arnold Hannust, kes on Hansaplandi müügiplatsile rajanud kaks kiviktaimla ideaalmudelit - üks põllukividest ja teise paekividest, jättis ka väga usaldusväärse mulje. Tema nõuanded panin kõrva taha ja kasutasin töös, tulevikus ka reaalselt kiviktaimlat rajades. Ma ei oleks ise osanud arvata, et head kivid kiviktaimla jaoks on nii suured, et neid peaks saama liigutada mehanismidega. Hea on kuulda võtta nõuandeid inimestelt, kellel on ka praktilised kogemused ja kelle tööd saab oma silmaga näha. Kasutasin palju kiviktaimla rajamise kohta infot raamarust Iluaianduse käsiraamat Mari Laane osast Mägi- ehk alpiaed. Tema nõuandeid kohtasin nii mõneski artiklis ja kiviktaimla kohta käivas materjalis, järelikult on need väärtuslikud ja asjalikud. Tema poolt kirjeldatud kiviktaimla rajamine oli kõige põhjalikum ja üksikasjalikum, ning väljakaevatud mättaid kasutada drenaaži tegemisel peenravaiba asemel loodust säästev ja ökonoomne.
Kiviktaimla ilmestab igat aeda, olgu ta taluaed, moodne linnaaed või linnahaljastus, selle suureks eeliseks on lihtne hooldus ja korrektne väljanägemine. Puuduseks on küllaltki töömahukas ja kallis rajamine, peab hooleha valima kohta, suured puud naabrusesse ei sobi. Kiviktaimla taimed ei kannata, kui peale vihma vesi tilgub veel tükk aega taimedele, puude lehti on tülikas koristada ja nad võivad pinnase vee läbilaskvust halvendada.

Valik taimi kiviktaimlasse

Adonis sp.     adoonis

Antennaria dioica     harilik kassikäpp

Arabis ferdinandi-coburgi `Variegata`     tähtkarvane hanerohi `Variegata`

Artemisia shmidtiana `Nana`    Shmidti puju `Nana`

Aubrieta sp.     aubrieta

Campanula cochleariifolia     pisikellukas

Dianthus alpinus     alpi nelk

Phlox subulata     nõeljalehine, e padjand-leeklill

Pulsatilla sp.     karukell

Sedum sp.     kukehari

Thymus sp.     liivatee

Sempervivum sp.     mägisibul

Festuca glauca      hall aruhein

Pinus mugo `Mops`, `Hympy`     mägimänd `Mops`, `Hympy`

Picea abies `Little Gem`    harilik kuusk `Little Gem`

Chamaecyparis pisifera `Sungold`    mägiebaküpress `Sungold`

Thuja occidentalis `Danica`    harilik elupuu `Danica`

Juniperus procumbens `Nana`    laiuv kadakas `Nana`

Kasutatud materjalid:

Iluaianduse käsiraamat, Laane M., Varrak 2012., lk 48-50.

http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/okaspuud/f-21.156.58

http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/

http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/video-kuidas-rajada-kiviktaimlat?id=31494345

http://kodusaade.ee/1276-vaata-kiviktaimlate-rajamine.html