Valisin köögiviljade hulgast kirjeldamiseks tomati. Tomati kasvatamine on jõukohane ka algajale aednikule, tuleb vaid teada tema kasvamiseks vajalikke nõudeid ja valida vastavad sordid.
Harilik tomat (Lycopersicon esculentum) kuulub maavitsaliste sugukonda (Solanaceae). Tomat on üheaastane taim, kuid teatud tingimustes võib kasvada mitu aastat ja ka vilju kanda. Näiteks kodus aknalaual kasvatades. Tavaliselt kasvatatakse tomatit kasvuhoones, kui valida sobivad sordid ja päikesepaisteline ning tuulte eest kaitstud kasvukoht, on võimalik tomatit kasvatada ka avamaal. Õues küpsenud viljad on väga hea maitsega ja toitainerikkamad, kui kasvuhoones kasvanud.
Tomati botaaniline iseloomustus
Juurestik on harilikul tomatil hästi hargnenud, võib ulatuda 1,5-2,5 meetrini ja tungida kuni 2 meetri sügavusele.Vars on tomatil noorelt pehme, väga mahlane ja õrn. Taime vananedes muutub vars tugevamaks, puitub. Vars on spetsiifilise iseloomuliku lõhnaga. Varre pind, lehed, õied ja viljavarred on kaetud valkjate näärmekarvakestega. Lehed on harilikult kahestunult paaritusulgjad, mõningal määral sulgjalt lõhestunud lehekestega. Tomati õied on kahesugulised ja asetsevad kobaras. Üldiselt on tomat isetolmleja ning tuultolmleja. Sellepärast on hea tomatitaime iga päev raputada, mis aitab tolmeldamisele kaasa.
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/ilusad-tomatid-kodukasvuhoonest?id=66352836
Vili on läikiva nahkja kestaga kahe- või mitme kambriline lihakas mari. Seemnete idanemisvõime säilib 7-10 aastat.
http://www.kaal.ee/blog/4-pohimotet-kuidas-tomatist-viimast-valja-pigistada/
Peavarre kasvu ja hargnemise iseärasuste järgi eristatakse sorte järgmiselt:
- Determinantsed (piiratud kasvuga) - nendel sortidel moodustub 5-8 lehe järel õisik ja peavars lõpetab kasvamise. Edasine kasv toimub külgvõrsete arvel, mis moodustavad 1-3 lehe järel õisiku. Õisiku alt areneb uus võrse. Nendel taimedel külgvõrseid ei eemaldata, ainult juhul, kui taim muutub väga tihedaks. Selline on sort `Mato, `Maike`, `Terma`, `Koit`.
- Indeterminantsed (piiramatu kasvuga) - areneb peavars piiramatult edasi, võib soodsates tingimustes kasvada kuni 5-8 m pikkuseks. Seda tüüpi sortidel eemaldatakse külgvõrsed regulaarselt iga nädal. Taim kujundatakse üheharuliseks, latv murtakse ära 6-8 kobara pealt. Näiteks `Vilja`, `Erk`, `Malle`F1, `Piibe`F1, `Oxheard`, `Favoryt`.
- Pooldeterminantsed (poolpõõsasjad) - need sordid lõpetavad ise kasvu 6-7 kobara pealt. Algul kujundada üks vars, eemaldades taimelt 3-4 külgvõrset. Edasised külgvõrsed jäävad alles ja kannavad vilju. Poolkõrged sordid `Valve`, `Varto`, `Golden Queen`.
Harilik tomat on soojanõudlik kultuur, kuna ta pärineb troopilistelt või subtroopilistelt aladelt. Päevane temperatuur +22 - 24 C ja öine +16 - 26 C on taimede kasvuks ja arenguks parimad. Kui temperatuur tõuseb üle +32 C, muutub õietolm steriilseks ja vilju ei moodustu.
Tomat on valguse suhtes nõudlik ja vajab päikeseküllast kasvukohta. Ta on fotoperioodiliselt neutraalne taim, ehk päeva pikkus ei ole tomati kasvuks ja arenguks oluline.
Tomat on vee suhtes vähenõudlik, kuna tal on tugev juurestik ja hea imamisvõime omastab tomat vett hästi ja kasutab säästlikult. Kõrget mulla- ja õhuniiskust talub tomat halvasti, ta muutub haigustele vastuvõtlikuks (hahkhallitus, ruugehallitus). Sellepärast kastetakse tomateid jahedate ilmadega 1 kord nädalas 6-7l vett 1m2., palavate ilmadega 2-3 korda nädalas, soovitavalt päeva esimesel poolel. Väga oluline on kasvuhoone korralik tuulutamine, et õhuniiskus ei tõuseks üle 60-75 protsendi.
Tomatitaimed tuleb ette kasvatada. Optimaalse temperatuuri +20 kuni +25 korral tärkab tomatitaim 4-6 päevaga. 10-12 päeva pärast külvi toimub pikeerimine. Kütteta kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed tavaliselt maikuu keskel. Selleks valida soojade ilmadega periood ja pilves ilm. Avamaale istutatakse tomatitaimed juuni keskel.
Mõne aja pärast istutamist peab hakkama tomatitaimi toestama ja kujundama vastavalt sordile.
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=317
Tomati keemiline koostis
Keskmiselt sisaldavad küpsed tomati viljad 94 protsenti vett. See tingib tema madala kalori sisalduse, 100g tomatit sisaldab vaid 18 kcal. Peamiseks energia allikaks on tomatis suhkrud (glükoos1.25g ja fruktoos1.37g) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja bekaroteen. Lükopeeni peetakse antioksüdandiks ja radikaalipüügjaks. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalainetest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.
Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntuimad on silaniin ja tomatiin.
Tomati kasutamisvõimalused
Tomat ei ole lihtsalt maitsev ja vitamiinirikas toiduaine, vaid temast on abi ka mõningate haiguste puhul. Värsket mahla soovitatakse maohaavandi või maksahaiguse puhul. Siis kasutatakse pool klaasi hapukapsa mahla ja pool klaasi värsket tomati mahla. Juuakse 3 korda päevas pärast sööki. Värskeid tomateid kasutatakse südame ja veresoonte haigestumisel, sh. hüpertoonilise haiguse, stenokardia puhul ja pärast müokardi infarkti. Tomatid ja nende mahl aitavad gastriidi puhul ning vähendavad maomahla happelisust, verevaesust, mälu ja jõu kadumist. Tomatil ja selle mahlal on tugev bakteritsiidne toime, mistõttu rahvameedikud tarvitavad neid mädanevate haavade ja paisete ravimisel. Tomat ja selle mahl alandab kolesterooli taset veres.
Tomat kosmeetilise vahendina on tõhus kuivale ja närtsinud nahale. Soovitatakse teha tomatimaski 10-15 min üks kord nädalas.
Tomatitaimede küljest näpistatud lehed saab kasutada kahjuritõrjeks. 400g värskeid tomati lehti valada üle 1l veega. Leotada 2-3 tundi ning seejärel keeta 30 min. nõrgal tulel. Keedus kurnata ja lahjendada pritsimiseks 1:3, lisada natuke rohelist seepi. Aitab tõrjuda lehetäisid ja muid lehti närivaid kahjureid.
Maitsetaimede hulgast on minu lemmikuks muutunud lavendel. Lavendel (Lavandula) on igihaljas, aromaatne poolpõõsas, kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. Looduses leidub umbes 28 liiki lavendleid. Lavendel esineb peamiselt Vahemeremaades, kus nad kasvavad kuivadel kivistel aladel.
Lavendli botaanline iseloomustus
Tuntuim liik on tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia). Mitmeaastane puitunud narmasjuurtega, mille pikkus võib ulatuda kuni 2m ja alumises osas puitunud võrsetega poolpõõsas. Nende kitsad lineaarsed lehed on harilikult hallikasrohelised, veidi karvased ja asetsevad vastastikuselt.
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=357
Õied on väikesed, mõlemasoolised, mis asetsevad lehitutel vartel. Õied on huulekujulised, koondunud tähikõisikutesse.
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=860&prn=1&cid=1620&cgid=-24
Õite värvus, sinakas või violetne, erineb intensiivsuselt ja aroomilt. Sinakate õitega sordid on `Betchwood Blue`, `Folgate`, `Lodden Blue`. Lillade õitega `Hidcote`, `Imperial Gem`, `Royal Purple`, `Martha Roderick`. On aretatud ka valgete `Alba` ja roosade `Rosea` õitega sorte. Vili koosneb neljast pähklikesest. Hermeetiliselt säilitatud seeme on idanemisvõimeline aastaid. Kasvab Eesti olude olenevalt sordist 30cm kuni 70cm kõrguseks, õitseb juulis-augistis.
Kasvutingimused
Lavendel eelistab põhja- ja idatuulte eest varjatud kasvukohta. Kasvab hästi päikeselises, soojas, isegi palavas kohas. Muld peab olema kuiv, hästi vett läbilaskev, kruusane või liiv-savi, mõõdukalt viljakas, lubjarikas. Lavendel ei kasva rasketel ja happelistel savimuldadel ja kõrge põhjaveega aladel. Mullasegu tehakse kerge ja viljakas - lehemullast, kõdusõnnikust, liivast, vahekorras 3:2:1. Taimed istutatakse 30-40 cm vahekaugusega. Istutamise sügavus 25-30 cm.
Kevadel lõigata lavendlit regulaarselt. Eesti tingimustes peab talveks katma kuuseokstega. Kui siiski külmus maapealne osa ära, siis lõigatakse see maha, reeglina taim taastub. Tagasilõikusega noorendatakse põõsaid, et vältida alumise osa raagu jäämist. Tähtis on, et korraga ei lõigataks liiga palju - puitund osani, vastasel korral võib taim hukkuda. Minu kodus 3 aastat kasvav lavendel on talvitunud ilusti ka ilma talvekatteta.
Paljundamine
Lavendlit võib paljundada seemnetest, pistikutega, põõsa jagamise teel ja võrsikutega. Seemned vajavad eelnevalt stratifitseerimist 30-40 päeva temperatuuril +5 C. Istikute saamiseks külvatakse juba veebruari lõpus- märtsi algul, seeme idaneb valguse käes +25 - 21 C juures. Seemikud pikeeritakse 5 cm vahedega. Juunis istutatakse kasvukohale. Võib külvata ka kasvuhoonesse sügisel oktoobris. Tõusmed ilmuvad sel juhul kevadel, mai lõpus. Pistikuteks võetakse 1-aastased võrsed, neist tehakse 8-10 cm pikkusega pistikud ja pannakse juurduma. Paljundamisega põõsa jagamise teel lõigatakse sügisel võrsed 8-10 cm kõrguselt tagasi ja mullatakse taime ümberringi, täites hoolikalt kõok varte vahelised tühikud. Kevadel lisatakse veel mulda. Suve jooksul annab lavendel rikkalikult võrseid, mis hästi juurduvad. Sügisel kaevatakse põõsas välja ja jagatakse.
Võrsikutega paljundamisel paimutatakse kevadel 2-3-võrset ja pannakse need kraavikesse 3-5 cm sügavusele mulda. Suvel peab muld olema pidevalt niiske. Tavaliselt on niisugune võrse järgmisel aastal võimeline iseseisvalt kasvama ja ta eemaldatakse emataime küljest.
Lavendli kasutamise võimalused
Lavendel sobib hästi peenra ääretaimeks (madalad, kuni 30cm kõrgused taimed). Kui istutada lavendel teerajakeste kõrvale, siis kõndides puudutate teda tahtmatult ja iga kord vastab taim teile hurmava aroomi lainena. Lavendel allub hästi pügamisele ja seepärast võib teda kasutada geomeetriliste lillepeenarde rajamisel. Violetsed õisikud sobivad maaliliselt kivide keskele. Neid võib kasvatada gruppidena koos kollaseõieliste lilledega või üksikult, peenras või konteinertaimena.
http://www.delfi.ee/teemalehed/lavendel?page=2
Lavendlil on meeldiv lõhn kuid mõrkjas maitse. Õitest valmistatud droogi soovitatakse kui nõrka rahustit ja kui spasmolüütilist vahendit migreeni, neuralgia ja närvilisusest põhjustatud südamehäirete korral. Piirituses lahustatud eeterlikku õli kasutatakse välispidiselt reumaatiliste valude vaigistamiseks. Õitest tehakse aromaatseid ravivanne. Oksi ja õisi pannakse kappidesse ja laegastesse koide tõrjeks. Maitsetaimena sobivad lehed ja õiepungad koos piparrohu, tilli ja salveiga rohelistele salatitele, kala- ja ulukisuppidele, kalale ja praetud lihale.
Saaki kogutakse alates teisest kasvuaastast. Õisi korjatakse päikesepaistelise ilmaga, kui nad on äsja avanenud, sel ajal on nende aroom ja õite värvus kõige intensiivsem. Kuivatada kimpudena pimedas ja värskes õhus.
http://www.delfi.ee/teemalehed/lavendel?page=2
Alates 17. sajandist kasvatatakse teda Vahemeremaades tööstuslikult lõhnaõli valmistamiseks. Tänapäeval on lavendliõli järgi suur nõudlus ning seda kasutatakse kosmeetikas, meditsiinis ja parfümeeriatööstuses. Kes on kordki elus näinud Prantsusmaal Provence`is voogavaid lvendlipõlde, ei unusta seda vaatepilti.
https://www.google.ee/search?tbm=isch&tbs=rimg%3ACS91q5xPc7vlIjg5YulA41Fnu81pjNQOD2jaRuOa7XxQrSXlZ7MYQXAmnX5ClINCEBcrzNgfggqj6iHm1gtqQQ7ZESoSCTli6UDjUWe7EX-UH5jla44qKhIJzWmM1A4PaN
t.
IKasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/video-kuidas-teha-leotist-lehetaide-vastu?id=31983363
http://www.rodoaed.ee/tomati-kasvatamine-kasvuhoones/
Berder, I. Maalehe tomatiraamat. 2013. Lk. 10,11,14,18,19, 20, 21, 43.
Räpina Aianduskooli õpetaja Tiina Paasiku materjalid.
http://www.terviseleht.ee/200041/41_tomat.php
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/101
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10022
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9262
